Minu köögi ja kodu jutud

Heips Kaks asja, mida mina kohe absoluutselt teha ei oska on praemuna tegemine ja tolmuimejal tolmukoti vahetamine. No tõesõna,ma võin teha liha ja kooke ning kringligi valmis, kuid kõige lihtsamat seda a ja o asja, millega igaüks hakkama peaks saama, mina teha ei oska. Ükskõik kui palju ma ka proovinud pole,seda ilusat õige kujuga kus munakollane on praemuna keskel, mina teha ei oska. Tavaliselt näeb minu peamuna välja selline, et võiks leida kümme sarnasust praemuna ja omleti vahel. Ja tolmukoti vahetamisega ma ka hakkama ei saa. Enamjaolt jätangi selle töö Mehele, sest peale seda,kui ma olude sunnil pidin seda vahetama ning kogu see vahetus kestis vähemalt pool tundi kui mitte kauem,küll ilusate sõnade, küll koledate sõnade saatel, kasutades nii ilu kui ka lõpuks jõunumbreid, lubasin ma endale, et enam kunagi ma seda tööd ei tee. Aga kuna Mees läks praegu Preilit  koos Poisiga  trenni viima , ma kasutasin juhust, et segajaid vähem ja hea koristada. Ja nii ma siis...

Hei Natuke söögi juttu siis ka täna. Kuigi minu põnnid on juba üsna suured välja arvatud Pesamuna,tähistame ikka minisünnipäevasid. No mitte nii ametlikult kui Pesamuna omasid kuid iga kuu sünnikuupäeval püüan ikka kooki lastele teha. Nüüd aga tuli Poiss selle peale, et tema kaisumõmmil on ka sünnipäeva ja oleks kooki vaja. Õnneks sain ma ta nõusse, et ta oli oma mõmmi sünnipäeva valmis tähistama siis kui tal endalgi on minisünnipäev. Kui kook laual ja küünlad peal, selgus, et Preili tital on ka sünnipäev. Niime siis laulsime Poisile ja Poisi mõmmile ning Preili titale sünnipäeva laulu ning puhusime kolm korda küünlaid. Lapsed olid nii rahul ja vaimustatud, noh seda sama minu ja Mehe kohta väga öelda küll ei saanud,aga kui vaja siis vaja. Koogiks tegin ma nn. laisa perenaise ja lollikindla koogi. Laisa perenaise kook on seeseetõttu, et see valmib jube kiiresti ja eriti midagi tegema ei pea ja lollikindelon see ka seetõttu, et seda on nii lihtne teha ja õnnestub alati. ...

Mmm pühapäeva hommik... Nii mõnus on oma laias voodis lebotada sooja teki alla kui ninna tungib mõnus kohvi lõhn ja kõrvu kostab laste vaikne sosin ja lusikate klõbin. Lihtsalt nii hea ja mõnus on nii alustada oma päeva ning minna vannituppa kammida juuksed, pesta rahus hambad ja riided vahetada. Ning kui ma selle kõigega olen valmis saanud, ootavad mind alumisel korrusel juba mängivad lapsed ning laual aurab mõnus kaerahelbe puder ja värsked võileivad hea ja paremaga ning loomulikult mu kallis abikaasa, kes nõusid parasjagu peseb.. Pühapäev on maailma parim päev onju... Ja kui te seda kõike nüüd usute ka, mis ma siin kirjutasin, siis võite ennast kiita selle eest, et te olete nii sinisilmsed ja uste, et maailm on üks tore ja hea paik ning muinasjutud pole kadunud meie maailmast. Ehk siis kogu sellest eelnevast jutust vastas tõele ainult, see, et laual aurab kaerahelbepuder või noh auras. Ehk siis.... M mm pühapäeva hommik. Kell on 06.20, ärkan selle peale, et alumisel...

Ja siit ta tuleb, Jehhuuuu, minu uue blogi esimene postitus. Minu eelmise blogiga erineb see väga, kuna eelmise blogimise ajal olin ma noor ja roheline, täis indu maailma vallutada ja kõike proovida, nüüd aga on see hoog raugenud. Hetkel olen pigem selline vaikne kulgeja, kes püüab ühes rütmis püsida ja mitte väga suuri hullusi ette võtta. Eks seda kõike seetõttu, et nüüd on lisaks minule mu ümber ka mu pisikesed võsud ja mu Mees. Selles blogis püüangi kirjutada sellest, milline tore hullumaja meil siin kodus on ja kuidas ma Mehe ja kolme lapsega hakkama saan ja vahel ikka  ei saa ka. Ning loomulikult tuleb palju juttu ka minu köögikatsetustest, sest märkamatult on minu uueks ja võib vist isegi öelda, et lemmikkohaks saanud köök (kuigi oma eelmises blogis väitsin ma, et minust naist pliidi ees ei saa). Vot sellise kaelkirjakuna ma ennast vahel tunnengi kui kulgen oma uuel rajal. Kõik on justkui kaugele  näha, ja tuttav, kuid ometi ei anna see pikkus ja kõige näg...